Omavalitsuse valimistel on tihti tähtsal kohal käegakatsutavad teemad: kuhu ehitada mänguväljak, kuhu kergliiklustee jne. Need kõik on kahtlemata olulised teemad, kuid kust tulevad need ressursid, et omavalitusus saaks elanikele pakkuda erinevaid teenuseid ja elu siin edasi arendada. Üldjoontes on vahendid aastate lõikes samad ja tihti tuleb teha valikuid, millist projekti rahastada, teiste tegevuste arvelt ning milliseid teenuseid oleks võimalik pakkuda efektiivsemalt.
Aga kuidas oleks võimalik saada ressursse juurde?
Suur osa omavalitsuse tulubaasist tuleb üksikisiku tulumaksust. See tähendab, et mida rohkem inimesi elab Viru-Nigula vallas ja mida suurem on nende sissetulek, seda suuremad on laekumised valla eelarvesse ja seda mõnusamat ning elamisväärsemat elukeskkonda on võimalik pakkuda.
Kuna üks meie valla olulistest eelistest on konkurentsivõimelised tööandjad, siis on siin kandis ka palju erinevaid töökohti, alates lihttöölistest kuni tippspetsialistide ja juhtideni. Mida kõrgem on töötaja kvalifikatsioon, seda kõrgem on ka palgatase ja seda suurem panus valla eelarvesse. Tuleb tõdeda, et suur osa tippspetsialistidest käib meie kanti tööle väljastpoolt, seega peaksime mõtlema, kuidas anda meie inimestele võimalusi enda teadmiste ja oskuste edasi arendamiseks. Maailm muutub ja peame nende muutustega kaasas käima, olgu see siis inglise keele õpe, tutvumine programmeerimise või robootikaga. Noortele me ju kõike seda õpetame, miks mitte ka täiskasvanutele? Meil on selleks olemas inimesed, vahendid ja ruumid – see on võimalik, vaja on vaid tahet ja natuke raha. Täiskasvanute täiendõpe on investeering, mis pikemas perspektiivis ennast kindlasti ära tasub.
Hea oleks, kui meie valla elanikkond kahanemise asemel kasvaks. Arvan et tegelikult on ka selleks potentsiaal olemas. Viru-Nigula vallas asuvate ettevõtete tugevat konkurentsivõimet tööturul näitab ka see, et suur osa töötajatest käib siia tööle kaugemalt. Võiksime küsida, kas need inimesed võiks ja tahaks siin ka elada? Ilmselt on siia keeruline meelitada inimesi, kes on ennast juba naabervallas sisse seadnud. Seega peaksime fookuse seadma pigem noortele spetsialistidele, kes tulevad siia ülikoolidest ja alustavad karjääri siin asuvates ettevõtetes. Võrreldes suurte linnadega on siinseks eeliseks kindlasti puhtam keskkond, turvalisus ja kompaktsus – kõik on käe-jala juures. Näiteks 10 minutiga on võimalik jõuda kodust tööle ja vahepeal ka lapsed kooli viia. Sellega on väga raske konkureerida mistahes suurlinnal. Samas on meil puudu kvaliteetsest elamispinnast, millega on inimesed suurtes linnades harjunud. Kui oleks võimalik ehitada mõned kvaliteetsed üürimajad, suudaksime pakkuda konkurentsi ka suurematele linnadele. Kui mõned aastad siinkandis elatud, võib tekkida mõte end püsivamalt sisse seada ja endale siia näiteks päris uus kodu rajada. Kui oleks olemas kommunikatsioonidega varustatud krunte, oleks ka seda mõtet lihtsam teostada.
Lisaks elamispinnale peame meeles pidama, et siia jäävad need inimesed, kes on kaasatud kohalikku kogukonda ning tunnevad end siin hästi ja teretulnuna. Siin on meil endal võimalik väga väikeste ressurssidega päris palju ära teha. Uuel inimesel võib esialgu olla palju küsimusi – kust leida torumeest, millist perearsti valida, kust osta kohalikke kartuleid või mune jne. Kui meil õnnestuks kokku panna väike mentorite meeskond, kelle käest oleks võimalik saada infot ja kohalikke kontakte, aitaks see jällegi uutel inimestel siia püsima jääda. Nii kaua, kui siin on inimesi, on ka elu.
Loodan, et valitaval volikogul ja moodustataval vallavalitsusel jätkub lisaks igapäevaste probleemide lahendamisele jaksu ka pikema perspektiiviga teemadega tegelemiseks.
Sander Soomre