Käesolevas kirjatükis soovin analüüsida Viru-Nigula vallavalitsuse kasutuses olevaid hooneid ja nende kasutamise otstarbekust pinnakasutuse seisukohast. Me kõik teame omast kogemusest, et energia- ja kinnisvara korrashoiu hinnad ajas kasvavad ning iga üleliigne või alakasutatud ruutmeeter on koormaks eelarvele. Selge on see, et mida suuremad on kinnisvara ülalpidamiskulutused, seda vähem jääb raha investeeringuteks, sisulise tegevuste korraldamiseks või töötajatele väärilise palga maksmiseks.
| Soojusenergia tarbimisgraafik 2021 | |||||
| Objekt | Aasta soojus kokku (MWh) | Hoone suletud netopind (m2) | Kütte kulu (kWh/m2/a) | Kogukulu (eurodes) | Kulu pinnale (eurot/m2) |
| Aseri koolihoone (põhikool, lasteaed, muusikakool, rahvamaja) | 4955,2 | 55112 € | 11,12 € | ||
| Aseri vabaajakeskus, perearst | 152,35 | 2163,8 | 70 | 11189 € | 5,17 € |
| Aseri rahvamaja* | 258,78 | 1770,3 | 146 | 19005 € | 10,74 € |
| Aseri raamatukogu | 43,787 | 570 | 77 | 3216 € | 5,64 € |
| Aseri kokku: | 9459,3 | 88521 € | |||
| Viru-Nigula endine vallamaja (raamatukogu, saun, perearst, erinevad teenused) | 206,691 | 1319,9 | 157 | 14420 € | 10,93 € |
| Viru-Nigula lasteaed | 142,291 | 937,6 | 152 | 9927 € | 10,59 € |
| Endine kolhoosi kontor* | 133,24 | 845 | 158 | 9296 € | 11,00 € |
| Viru-Nigula spordihoone | 95,426 | 787,4 | 121 | 6658 € | 8,46 € |
| Vasta kool | 1036,3 | 11543 € | 16,31 € | ||
| Viru-Nigula rahvamaja | 110,898 | 574,9 | 193 | 7737 € | 13,46 € |
| Viru-Nigula päästekomando | 16,813 | 278,7 | 60 | 1173 € | 4,21 € |
| Viru-Nigula kokku: | 5779,8 | 60755 € | |||
| Kunda SK/vallamaja/muusikakool | 941,49 | 6074,9 | 155 | 71840 € | 11,83 € |
| Kunda Ühisgümnaasium | 514,57 | 4880,4 | 105 | 39264 € | 8,05 € |
| Kunda lasteaed/raamatukogu | 461,17 | 2395,6 | 193 | 35189 € | 14,69 € |
| Kunda klubi | 208,54 | 1042,4 | 200 | 15912 € | 15,27 € |
| Kunda päevakeskus | 143,536 | 640,7 | 224 | 10952 € | 17,09 € |
| Kunda kokku: | 15034 | 173157 € | |||
| Kõik kokku: | 30273,1 | 322433 € |
* Aseri rahvamaja ja Viru-Nigula endine kolhoosi kontor ei ole käesoleval hetkel enam vallavalitsuse kasutuses.
Tabel 1. Viru-Nigula vallavalitsuse kasutuses olevate hoonete suletud netopind ja soojusenergia tarbimine aastal 2021. Allikas: Viru-Nigula vallavolikogu eelarvekomisjonile menetlemiseks esitatud dokument (20. mai 2022).
Viru-Nigula valla kasutuses on pisut alla 30000 m² (suletud netopindala) hooneid, mida kasutatakse vähemal või suuremal määral erinevate avalike teenuste pakkumiseks. Suur hulk valla kasutuses olevaid hooneid on madala energiatõhususega ning vajavad lähiaastatel suuri investeeringuid, et viia need kaasaegsetele nõuetele vastavaks. Arvestades asjaolu, et vallas elab kokku umbes 5800 inimest, siis on ilmselge, et selline hulk ruutmeetreid (umbes 5,1 m² iga vallaelaniku kohta) on liiga palju ja selle ülalpidamine koormab liigselt valla eelarvet.
Analüüsides hoonete kasutust Aseri, Viru-Nigula ja Kunda piirkonnas eraldiseisvalt, siis ilmneb, et suurim pinnakasutus elaniku kohta on väiksemates piirkondades ehk Viru-Nigulas ja Aseris. Samas on nendes piirkondades viimastel aastatel loobutud Aseri rahvamaja (1770,3 m²) ja Viru-Nigula endise kolhoosi kontori (845 m²) kasutamisest.
Aseri alevikus elab ligi 1200 inimest ning ümbruskonna külades veel lisaks mõnisada inimest. Aseri vabaajakeskus on kaasaegselt renoveeritud hoone, kus saab tegeleda erinevate sportimise ja vaba aja veetmise võimalustega. Lisaks tegutseb hoone ruumides perearstikeskus. Hoone on aktiivses kasutuses, ei vaja täiendavaid investeeringuid ning ülalpidamiskulud on optimaalsed. Aseri koolihoonest umbes kolmandik on kaasaegselt rekonstrueeritud ning seal tegutseb hiljuti 120. aastapäeva tähistanud Aseri Kool (põhikool). Kaasaegsetele nõuetele renoveeritud lasteaed paikneb hoone esimesel korrusel. Lisaks tegutsevad Aseri koolihoones muusikakool, rahvamaja ja piirkonna ajalootuba. Põhikooli kasutusest välja jääva hooneosa üldine seisukord on hea/rahuldav, kuid suuremat tähelepanu tuleb pöörata selle energiatõhususe parandamisele. Lähitulevikus tuleks kaaluda hoonesse ka piirkonna noortekeskuse ja raamatukogu üle toomist, et tagada avalike teenuste koondumine ühe katuse alla ja optimeerida ruumikasutust. Hoone energiatõhusaks rekonstrueerimine aitaks vähendada küttekulusid ja tagaks hoone ruumides nõuetekohase sisekliima. Aseri piirkonnale piisaks autori hinnangul avalike teenuste pakkumiseks kahest hoonest ehk Aseri koolihoonest ja Aseri vabaajakeskusest, mille suletud netopind kokku on ligi 7000 m². Aseri koolihoone rekonstrueerimata hooneosale tuleks koostada terviklik rekonstrueerimisprojekt ning sellest lähtuvalt hoone valmis ehitada ja kasutusele võtta.
Viru-Nigula alevikus elab ligi 300 inimest ning ümbruskonna külades veel lisaks mõnisada inimest. Vaadates Viru-Nigula piirkonna avalike hoonete ruumikasutust, siis on hoonete paiknemine osaliselt hajutatud ja ruumide kasutus, hõredamast inimasustusest lähtuvalt, madalam kui valla suuremates keskustes Kundas ja Aseris. Arvestades asjaolu, et Viru-Nigula rahvamaja, spordihoone, lasteaed ja endine vallamaja asuvad üksteisele üsna lähedal, siis on mõistlik kaaluda peamiste avalike teenuste pakkumine just nende hoonete kaudu. Hea planeerimise korral on võimalik Viru-Nigula endine vallamaja rekonstrueerida kaasaegseks ja energiatõhusaks koolihooneks, mis omakorda annaks võimaluse loobuda Vasta mõisa ligi 1000 m² suuruse hoonekompleksi ülalpidamisest. Selline lähenemine tagaks jätkusuutliku kooli olemasolu Viru-Nigula alevikus. Endise vallamaja kohandamine koolimajaks annaks õpilastele ja õpetajatele oluliselt paremad/mugavamad võimalused raamatukogu, rahvamaja ja spordihoone kasutamiseks, sest kõik hooned paiknevad üksteise lähedal. Vasta mõisa hoonetest loobumisel jääks Viru-Nigulasse ligi 4000 m² avalikus kasutuses olevaid hooneid, mis peaks olema piirkonna elanike arvu arvestades täiesti piisav, et tagada vajalikud avalikud teenused, sh põhikooli olemasolu.
Viru-Nigula valla keskuses Kunda linnas elab ligi 3000 inimest ning lähipiirkonna külades veel paarsada inimest. Kunda piirkonna avalikus kasutuse olev hoonestus on peamiselt koondunud Kasemäe tänava äärde, kus paiknevad spordikeskus, vallamaja, muusikakool ja gümnaasium. Kõik hooned on omavahel ühenduses ning nende kasutamine on väga mugav ja loogiline. Arvestades riigi hariduspoliitikat ja omavalitsuste rahastamismudelit, siis on selge, et gümnaasiumi pidamine pikemas perspektiivis ei ole Viru-Nigula valla jaoks jätkusuutlik ning varem või hiljem tuleb vastu võtta otsus, et Kundasse jääb alles ainult põhikool. Sellest lähtuvalt on vajalik leida olemasolevale gümnaasiumihoonele täiendavat rakendust. Teadaolevalt on üsna kehvas seisus Kunda linna lasteaed, mis juba aastaid ootab suuremat rahasüsti hoone rekonstrueerimiseks. Ülejäänud valla hoonetest (sh peamistest elupiirkondadest) eemale jääb Kunda kultuurimaja hoone. Teen ettepaneku kogu olemasolev gümnaasiumihoone rekonstrueerida multifunktsionaalseks kogukonnakeskuseks, kus tegutseksid lisaks koolile ka kultuurimaja, päevakeskus, noortekeskus, lasteaed ja raamatukogu. Vajadusel tuleks hoonele planeerida juurdeehitus. Selline lähenemine koondaks kõik piirkonna avalikud teenused ühte hoonekompleksi, mis tagab optimaalse ruumikasutuse ja teenuste hea kättesaadavuse – nt gümnaasiumihoones olevat suurt saali saaksid lisaks põhikoolile kasutada ka muusikakool, rahvamaja, lasteaed ja päevakeskus. Hinnanguliselt peaks Kunda piirkonnale olema optimaalne 11000-12000 m² avalikus kasutuses olevat pinda.
Arusaadavalt vajab eelpool käsitletud teema oluliselt põhjalikumat käsitlemist ja analüüsimist. Valla eelarvelisi võimalusi teades on aga selge, et kõiki avalikke hooneid, mis meil täna on kasutuses, ei ole tulevikus isegi parima tahtmise juures võimalik kaasaegsetele nõuetele vastavalt rekonstrueerida. Iga muudatus, mis ellu viiakse, peab olema põhjalikult kaalutletud, otsus tehtud kogukondi kaasavalt ja kõigile arusaadav. Ma olen veendunud, et teatud hoonetest loobumine annab võimaluse parandada pakutavate teenuste sisu, tagada avalike teenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse. Kokkuvõtvalt julgen öelda, et kulukatest pooltühjadest ja alakasutatud betoon- ja/või kivikarpidest loobumine aitab meil suunata vabanevat ressurssi oluliselt rohkem meie kogukonna liikmete tegelike vajaduste ja probleemide lahendamisele ehk betooni asemel tuleks meil rohkem investeerida inimesse.
Viru-Nigula vallavolikogu liige, vallavolikogu eelarvekomisjoni esimees, SA Ida-Viru Keskhaigla haldusjuht, SA Kiviõli Tervisekeskus nõukogu liige, Kalvi Külaselts MTÜ juhatuse liige, Kalwi Kinnisvara OÜ juhatuse liige, FB kodulehe Viru-Nigula valla Kogukonna Kööstöökoda „4K“ administraator, kohalik elanik ja valla patrioot.