Ühinemisest

Haldusreformi läbiviimine on tänaseks selge. Kus on see toimunud vajadusest lähtuvalt, sest muidu ei tuleks vald enam endaga toime, kus seaduse kriteeriumitele mittevastavuse sunnil, ja on ka piirkondi, kus riik peab seda tegema jõuga.

Tõele au andes peab ütlema, et tänane Viru-Nigula vald ei oleks hakanud ühinemisläbirääkimisi pidama. Küsimus ei olnud mitte partnerites, vaid vajaduses. Õigemini selle puudumises, sest Viru-Nigula vald suutis siis ja suudab ka täna ennast majandada ning arendada eeskujulikult. Aga see teema on tänaseks lukku pandud ning pärast valimisi minnakse üheskoos edasi.

Kunda linnavolikogu tegi 2016. a veebruaris ettepaneku Viru-Nigula, Vihula, Aseri, Haljala ja Sõmeru vallale algatada konsultatsioonid ühinemiskõnelusteks. Kõikidest ettepaneku saajatest jäid sõelale Viru-Nigula ja Aseri vald. Teised vallad läksid oma teed.

Kolmepoolsed läbirääkimised algasid vahetult pärast eelmise aasta võidupüha, mil Kunda linna, Viru-Nigula ja Aseri valla ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonid esimest korda ühise laua taga kohtusid.

Esimese kohtumise eesmärgiks oli paika panna läbirääkimiste kulg ja teemavaldkonnad koos vastutajatega. Lepiti kokku viie teemakomisjoni moodustamise põhimõtetes. Teemakomisjonide ülesandeks sai oma valdkonna kaardistamine ja ettepanekute tegemine juhtkomisjonile.

Kuna keegi meist ei olnud ühinemisläbirääkimistega varem kokku puutunud, siis esialgu olid koosolekud veidi ebalevad. Kõik osapooled vaatasid üksteisele altkulmu ja suhtusid üksteisse  teatud eelarvamusega. Kõige otsekohesem ja avatum oli ehk Aseri vald, kes nägi oma piirkonna jaoks selgelt positiivsemaid muutusi kui negatiivseid. Kunda ja Viru-Nigula olid esialgu pisut häiritud seaduse nõuetest ja kohustusest hakata läbirääkimistega tõsiselt tegelema.

Viru-Nigula valla poolsed juhtkomisjoni liikmed olid mures ühinemise võimalike negatiivsete tagajärgedega just meie valla elanike jaoks. Vahet pole, kas selleks oleks olnud kommunaalmajanduse teemad, kooli ja teiste asutuste või erinevate toetuste säilimine. Lisaks külvas segadust ka riigi suutmatus rääkida omavalitsuste uuest rahastusmudelist ning täiendavate ülesannete lisandumisest seoses maavalitsuste likvideerimisega. Ühesõnaga – segadust ja hirme oli rohkem, kui neile vastuseid ja selgitusi.

Arutelud ja diskussioonid olid väga sisukad. Enamik otsuseid sai argumenteeritud ja läbi vaieldud. Kuid mitte kõik.

Raskeimaks küsimuseks jäi lauale vallakeskuse asukoha küsimus. Kunda linn või Viru-Nigula alevik? Üritasime läheneda sellele küll ühtpidi ja teistpidi, aga otsusele lähemale see ei viinud. Kohati läks argumenteerimine ka väga emotsionaalseks ning tuli võtta ka vaheaegasid, et komisjoniliikmed saaksid korra rahuneda ja oma mõtteid koondada. Lõpuks päädis see sellega, et tuli kõikides volikogudes hääletada. Lõpuks sai otsus langetatud Kunda linna kasuks.

Valla nime küsimus kerkis meil üsna läbirääkimiste alguses. Esialgselt oli kolm võimalikku kandidaati:

  • Ranna-Viru vald;
  • Viru-Nigula vald;
  • Mahu vald.

Pakutud nimede puhul arutati nende ajaloolise tausta ja sobivuse üle. Ühinemisläbirääkimistel lõpuks otsustati, et omavalitsuse nimeks saab/jääb Viru-Nigula vald.

Teekond läbirääkimiste algusest kuni uue omavalitsuse lävepakuni on olnud pikk, raske ja  emotsionaalne.

Ma usun, et ühinemisleping kätkeb endas väga palju väga häid kokkuleppeid nii Viru-Nigula, Aseri kui ka Kunda piirkonna jaoks. Seda, kuidas need kokkulepped ka realiseeruvad, näitab tulevik.

Siinkohal tuleb rõhutada, et vaadates tulevikku, tuleb mäletada ka minevikku, ehk senine teadmine ja kogemused peavad järjepidevuse tarbeks säilima.

Kindlasti toob uus olukord kaasa inimeste seniste käitumisharjumuste muutumist, kuid muutused on igapäevaselt vajalikud. Muutus nõuab meilt oskust, võimet ja tahet kohaneda. Kohanemisvõime on paindlikkus muutuva keskkonna, inimeste suhtes. Kohanemine tähendab muutustega kaasaminekut.

Muutused ei pea olema ju negatiivsed. Positiivse muutuse loomisel saate just teie kaasa aidata, rääkides aktiivselt kaasa erinevates otsustusprotsessides. Esimene võimalus selleks on eelolevad valimised!

Raido Tetto, vallavanem

Lisa kommentaar