Umbes kümme aastat tagasi, kui sai siia, Viru-Nigula kanti, perega ümber asutud, ei osanud ma uneski näha, et tänaseks, 2017. aasta augustipäevaks, oleme pea kogu perega veendunud vabatahtlikud. Oleme vabatahtlikud päästjad, kes osalevad pääste- ja ennetustööl, oleme tugeva ning tunnustatud Aasukalda Maa- ja Merepäästekomando asutajad ning tegevuses hoidjad. Meid ümbritsevad hakkajad, usaldusväärsed ja rõõmsad inimesed: komando ja noorteringide liikmed, kogukond ning koostööpartnerid. Meil on oma päästeauto Vilma, kindlad eesmärgid ja unistused, mille poole püüelda.
Miks ma tegelen vabatahtliku tööga? Ma hoolin… Hoolin ja tahan ise midagi ära teha meie ühineva valla inimeste turvatunde tagamiseks, ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks ja keeruliste olukordadega toimetulekuks. Tahan parandada kogukonna nõrgemate liikmete elukvaliteeti; ulatada käe, kui soovitakse tõusta; märgata ja sekkuda; leevendada ebaõiglust nii palju, kui on minu võimuses; juurida välja õpitud abitus. Tahan muuta meie inimeste hoiakuid.
Tean, et elu meie ümber on just nii hea, milliseks me ise selle kujundame. Meie endi kätes on jõud muuta seda, mis ei ole nii, nagu tahaks. Et kaoks see jõuetu virin, miks keegi teine midagi ette ei võta, vaid hakkame ise pihta. Meie koos ei lase ääremaastumisel võimu võtta. Meie koos saame tagada Viru-Nigula valla turvalisuse, sest turvalisus loob aluse jätkusuutlikule arengule. Sotsiaalse stabiilsuse säilitamiseks vajatakse hea enesetundega julgeid inimesi. See julge stabiilne inimene on meis igaühes olemas. Ta tuleb vaid üles äratada.
Ärkame ja laseme meie vallas – meie kodus – otsuseid langetada kohalikel inimestel. Sinul, minul ja temal. Valimistel näeme!
Marge Zaidullin