Aastaks 1998 oli esmatasandi tervishoid täielikult üle läinud perearstide vastutusalasse. Nii arstid ise, riik, kui ka patsiendid olid optimistlikult häälestatud tuleviku suhtes. Perearstisüsteem oli tulnud selleks, et jääda. Täna, aasta 2021 lõpus on süsteem, riik ja patsiendid alles. Keda aga napib, on perearstid. Midagi on kusagil väga valesti läinud.
Aastal 1998 oli Kunda linna ja selle ümbruse territooriumi teenindamas kolm perearsti, kellel oli üle 5000 patsiendi. Hetkel on samas piirkonnas üks perearst. Aseri perearst on juba hoiatanud, et soovib pensionile minna ning Viru-Nigula piirkonda teenindab Rägavere perearst.
Kõik Terviseameti väljakuulutatud konkursid arstide leidmiseks on läbi kukkunud. Terves Eestis on kümneid ja kümneid täitmata perearstipiirkondi ja veel need, mis on jõuga liidetud suuremate piirkondade praksiste külge, kuna konkursid pole tulemust andnud. Vallad ja linnad pakuvad uutele arstidele kõikvõimalikke hüvesid, riik on arstide praksise stardirahasid korduvalt suurendanud. Aga keda ei ole, on uued arstid.
On selge, et tegemist pole mingi iseenesest laheneva probleemiga. Üllataval kombel ei Sotsiaalministeerium ega poliitikud Riigikogus pole hetkekski kahtluse alla seadnud kehtivat esmatasandi tervishoiusüsteemi. Ikka usutakse, et ei kusagilt tulevad hea haridusega arstid, kes lisaks keerulisele ja raskele põhitööle kibelevad kätt proovima ka eraettevõtjana. Ja veel selliste ettevõtjatena, kellel praktiliselt puudub võimalus oma tingimusi või ka teenuste hindu lepingupartner Haigekassaga läbi rääkida. Väiksemates kohtades lisandub risk jääda aastateks ilma puhkamisvõimaluseta, sest pole leida ka asendusarste.
Mida saaks teha Viru-Nigula vald perearstide leidmiseks? Muidugi tuleb jätkata intensiivsete otsingutega perearstinduse residentide hulgas. Vald peab arvestama, et tänapäevane perearstipraksis vajab hulga rohkem ruume, kui paarkümmend aastat tagasi. Lisaks perearstile tuleb leida ka erialase ettevalmistuse saanud pereõed. Selliste spetsiifiliste küsimustega tegelemine eeldab ka vallavalitsuse struktuuris vastavate teadmistega spetsialisti olemasolu.
Kindlasti tuleb aga koos teiste omavalitsustega Virolis ning Valdade ja Linnade Liidus algatada arutelu esmatasandi meditsiini olevikust ja tulevikust. Lääne-Virumaa omavalitsustel on üks seni kasutamata võimalus. Seda omavalitsuste omandis oleva Rakvere Haigla näol.