Rubriik: Postitused

Haldusreformi läbiviimine on tänaseks selge. Kus on see toimunud vajadusest lähtuvalt, sest muidu ei tuleks vald enam endaga toime, kus seaduse kriteeriumitele mittevastavuse sunnil, ja on ka piirkondi, kus riik peab seda tegema jõuga.

Tõele au andes peab ütlema, et tänane Viru-Nigula vald ei oleks hakanud ühinemisläbirääkimisi pidama. Küsimus ei olnud mitte partnerites, vaid vajaduses. Õigemini selle puudumises, sest Viru-Nigula vald suutis siis ja suudab ka täna ennast majandada ning arendada eeskujulikult. Aga see teema on tänaseks lukku pandud ning pärast valimisi minnakse üheskoos edasi. Loe edasi “Ühinemisest”

Kui kogukonnas on kool, siis igapäevaselt puudub vajadus mõtiskleda ja arutleda kooli tähtsuse üle, sest see on midagi nii iseenesest mõistetavat ja kooli kui asutuse olulisuses ei kahtle keegi. Seoses koolivõrgu korrastamise ja/või haldusreformiga muutub teema aga pea iga kogukonna jaoks oluliseks ja tundlikuks. Ja õigusega, eriti väiksemates omavalitsustes. Ülo Vooglaid on oma arvamusartiklis („Mida haridus ei ole …“, Eesti Ekspress, 2.03.2016) kokkuvõtlikult öelnud, et iga kooli sulgemine, olenemata ettekäänetest, toob raskesti korvatavat, sageli korvamatut kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja –valmiduse) seisukohalt. Kogukonnal on, mille üle mõelda. Loe edasi “Kool kui kogukonna naba”

Vasta kool on olnud läbi aegade väga head haridust andev asutus. Meie lõpetajad on alati oodatud gümnaasiumitesse ja ametikoolidesse. Tänaseks õpib koolis 110 õpilast, töötab 17 kvalifikatsioonile vastavat õpetajat.

Õppe- ja töötingimused on koolis head. Õpilaste ja õpetajate kasutuses on kaasaegsetele nõuetele vastavad õpperuumid, mis on varustatud IT-vahenditega ning muu õppetööks vajalikuga. Loe edasi “Vasta kool täna”

Aasta 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, mille tunnuslause on „Mina ka!“. Kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud teema-aasta märksõnad iseolemine ja koostegutsemine, on suunatud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kutsudes üles väärtustama last ja noort.

Ranna-Viru valimisliidus kandideerivad nooruslikud ja noortepäraselt mõtlevad inimesed, kes, töötades oma töökohal või vabatahtlikena, on teinud suure panuse noorsootöö edendamisse nii ühineva omavalitsuse piires kui ka laiemalt. Loe edasi “Mina ka!”

Loe edasi “Maa on meil laenuks oma lastelt ja lastelastelt”

Lühidalt vastates – sest valimisliidu Ranna-Viru mõistlikud eesmärgid ja seltsingus kokku lepitud tegutsemispõhimõtted annavad mulle võimaluse kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada meie kodukoha arendamisel.

Ranna-Viru seltsingu idee on alguse saanud inimestest, kes osalesid Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisläbirääkimistel. Koosolekute käigus vaieldi, arutati ja pandi paika olulised prioriteedid ning vormistati ühinemisleping, mille on kinnitanud kõik praegused volikogud. Valimisliit Ranna-Viru lähtub oma tegevuste planeerimisel just nimetatud ühinemislepingust ning seda võib pidada igati arukaks ja vastutustundlikuks käitumiseks. Loe edasi “Miks ma osalen valimistel?”

Umbes kümme aastat tagasi, kui sai siia, Viru-Nigula kanti, perega ümber asutud, ei osanud ma uneski näha, et tänaseks, 2017. aasta augustipäevaks, oleme pea kogu perega veendunud vabatahtlikud. Oleme vabatahtlikud päästjad, kes osalevad pääste- ja ennetustööl, oleme tugeva ning tunnustatud Aasukalda Maa- ja Merepäästekomando asutajad ning tegevuses hoidjad. Meid ümbritsevad hakkajad, usaldusväärsed ja rõõmsad inimesed: komando ja noorteringide liikmed, kogukond ning koostööpartnerid. Meil on oma päästeauto Vilma, kindlad eesmärgid ja unistused, mille poole püüelda. Loe edasi “Pühime kõigepealt oma ukseesise puhtaks, siis….”