Seltsielu ja kodanikualgatus on maaelu püsimajäämise alus

Seltsingu nõupidamine 17. juulil Kõrtsialusel

Külade seltsielu aktiviseerus koos riigi taasiseseisvumisega. Meile anti võimalus ise otsustada oma kodukoha ja oma küla käekäigu üle. Külades elavate aktiivsete inimeste eestvedamisel hakati korraldama külapäevi, ehitati lipuväljakutega külaplatsid, uuriti ajalugu, loodi ajalootoad, koostati külade arengukavad, paigaldati meie vapratele esiisadele mälestustahvlid ja -kivid. Moodustati külaseltse ja seltsingud, küladele valiti külavanemad. Põhiline seltsitöö tehti ära aktiivsete külaelanike poolt vabatahtliku tasustamata tööna.

Euroopa toetusfondide avanemise järel hakati külakeskustesse ehitama ja remontima külamaju/külatube, mis leidsid kohe aktiivselt kasutamist, sest külarahval oli vaja omavaheliseks  suhtlemiseks kohta. Tänaseni korraldatakse nendes hoonetes erinevaid üritusi külakoosolekutest kuni teatrietendusteni. Paljudes kohtades avati internetipunktid.

Tänasel päeval räägitakse meedias palju kodanikualgatusest ja selle olulisusest meie ühiskonnas. Mis asi see kodanikualgatus siis õigupoolest on?

Vikipeedia andmetel on kodanikualgatus üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Laiemalt võttes on kodanikualgatus igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. Väljend “kodanikualgatuse korras” viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühineval omavalitsusel panustada veel rohkem kodanikualgatuse toetamisse: erinevatesse  kogukondlikesse liikumistesse nagu külaseltsid ja seltsingud, aga ka muudesse mittetulunduslike ühingute tegevusse, mis aitavad vallas elu paremaks, turvalisemaks ja mitmekesisemaks muuta. Tähtsustada tuleb külavanemate rolli, kes peavad olema tugevaks sillaks volikogu, vallavalitsuse, ametnike ja vallaelanike vahel. Kokku tuleb kutsuda külavanemate kogu, kellele tuleb anda võimalus kaasa rääkida asjakohaste otsuste vastuvõtmisel.

Ühinenud omavalitsuse võimalused seltsielu ja kodanikualgatuse edendamiseks on järgmised:

  • külavanematele tööga seotud kulutuste kompenseerimine;
  • külavanemate kogu kaasamine otsustusprotsessidesse;
  • vallas tegutsevate mittetulundusühingute toetamine ühistel alustel;
  • külaseltside halduses olevate seltsimajade/külatubade ülalpidamise toetamine;
  • vabatahtlike päästjate toetamine;
  • kogukondlike projektide ja ürituste elluviimise toetamine.

Valimisliidu Ranna-Viru nimekirjas kandideerivad mitmed külaelu eestvedajad, kes seisavad selle eest, et ühendvallas seltsielu ja kodanikualgatus ei hääbuks, vaid areneks ja kasvaks!

Ülle Lillepea, Rannu Külaseltsi juhatuse liige

Koit Oras, Kalvi Külaselts juhatuse liige

Ott Penek, Kõrtsialuse Küla Seltsi juhatuse liige

Marge Zaidullin, Aasukalda Maa ja Merepäästekomando asutaja

Lisa kommentaar