Religioon ja ühiskond

Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim on öelnud, et religioon on ühiskonna “liim”. Religioon koosneb teooriast ja praktikast: teooria Jumalast või jumalatest, praktika kogunemisest pühakotta või siis pühakirja praktiseerimine igapäevaelus. Ühiskond on inimesed, kes elavad otseselt või kaudselt religiooni mõjusfääris. Kui me vaatame välisuudiseid, siis näeme, kui palju on seda, mis on seotud religiooniga. Enamik neist on küll negatiivse tooniga, sest radikaalne religioon/usk kaotab oma peamise(d) eesmärgi(d): suhe elava Jumalaga ja kaasinimeste aitamise, mille asemele tuleb aga vihkamine ja vägivald. On palju ühiskondi, kus just religiooni mõju ja tegevus hoiab vaesed elus ja riigi toimimas.

Religioonist Eestis ei soovita kõva häälega rääkida. Ühelt poolt võib selles süüdi olla 50-aastane Nõukogude okupatsioon koos oma õpetusega, mis on mõjutanud omakorda kiriku nõrka positsiooni Eestis.

Samas oleme juba aastasadu elanud kristlikus kultuuriruumis ja enamik meie regiooni edust on seotud kristlusega, olgu selleks kloostrikoolide võrgustik, kloostrid kui teadus- ja haridusasutused, kirikud oma muusika kirjutamisega.

26 aastat riikliku vabadust ei ole veel andnud kirikule tagasi seda mõju, mis oli esimese vabariigi aegu, kus haldusterritoriaalne jaotus oli just kiriklikult reguleeritud kihelkondade kaudu. Kirik omas olulist rolli hariduse andmisel ja kultuuri kandmisel. Õnneks oleme uue valla loomisega liikumas vana Viru-Nigula kihelkonna piiridesse tagasi.

Kui vaadata aga maailmas ringi, siis on ilmselgelt näha, et inimesi, kes seostavad ennast religiooniga, on rohkem kui neid, kes seda ei tee: kristlus 2 miljardit, islam 1,4 miljardit, hinduism 900 miljonit, taoism ca 400 miljonit, budism 400 miljonit jne (andmed adherents.com).

Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim on öelnud, et religioon on ühiskonna “liim”, mis seob selle järgijad üheks moraalseks kogukonnaks. Võime selle väitega olla nõus või vastu vaielda, aga kui reastada suuremate religioonide “kuldreeglid”, võime näha neis ühiseid moraalseid jooni, mis aitavad ühiskonnal toimida. Siinkohal toon ära suuremate religioonide kuldreeglid.

Budism: “Ära tee teistele seda, mis teeb sulle enesele viga.” (Udana-varga 5:18)

Kristlus: “Kõik siis, mida te tahate, et teised teile teeksid, tehke ka neile, sest see on kogu seadus ja prohvetid.” (Matteuse 7:12)

Konfutsius: Zigong küsis: “Kas on sõna, mille järgi saaks käia terve elu?” Õpetaja ütles: “Ühetaolisus. Mida ei taha enesele, seda ära tee teistele.” (Vesteid ja vestlusi 15:24)

Hindu: “See on seadmuse kokkuvõtt: Ära tee teistele seda, mis teeks sulle valu, kui seda sulle tehtaks.” (Mahabharata 5:1517)

Islam: “Keegi teist ei ole usklik seni, kuni ta ei taha oma vennale sama, mis iseendale.” (Sunna)

Judaism: Mida sa vihkad, ära tee teisele. See on kogu Seadus; ülejäänu on kommentaar.” (Talmud; Shabbat 31a)

Taoism: Pea oma naabri edu oma eduks ning oma naabri kaotust oma kaotuseks. (T’ai Shang Kan Ying P’ien)

Tänases sekulaarses Eesti ühiskonnas on surve ühiskondlikel institutsioonidel reprodutseerida moraali, kokkuhoidmist, üksteise aitamist, sest religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas on kiiresti vähenenud. (Bryan Wilson “Religion in Sociological Perspective” 1982)

Uues Viru-Nigula vallas tegutsevad erinevad kristlikud organisatsioonid. Kutsun teid üles olema jälle maa sool ja valgus, võtma omavalitsuse kõrval partneri roll, et aidata kaasa meie valla heale käekäigule, oled sa siis õigeusklik või nelipühilane, vaba- või luterikogudusest – meil on, mida anda ühiskonnale. Täidame julgusega oma rolli, teades, et nii ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 aastast 1948 kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §40 kaitsevad meid.

Samuti need inimesed, kes usuvad, aga ei kuulu kogudusse, võtke ka teie endale roll olla osa koguduse tööst.  Kui me teame, mis elu elab kogudus ja kui kogudus teab, mis elu elab ühiskond, siis me ei ela enam nii erinevat elu, kui oleme seda teinud seni. On aeg koos tegutseda ja koos muuta oma kogudus ja ühiskond koos töötavaks perekonnaks.

Janek Puusepp, Kunda linnavolikogu esimees, Karmeli koguduse pastor

Lisa kommentaar