Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisleping

Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemislepingu allkirjastamine 30.12.2017 Viru-Nigula rahvamajas.

1. ÜLDSÄTTED

Käesoleva lepinguga sätestavad Aseri vald, Kunda linn ja Viru-Nigula vald omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise aja, eesmärgid, nime, piirid, juriidilise aadressi, õigusliku staatuse, sümboolika, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja avalike teenuste osutamise põhimõtted valdkonniti, töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise, samuti muude lepinguosaliste poolt vajalikuks peetud küsimuste lahendamise. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, kohalikule omavalitsusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite kasutamisel lähtub uue kohaliku omavalitsuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust.

2. ÜHINEMISE AEG

2.1. Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2.2. Punktis 2.1 nimetatud hetkest omab uus omavalitsusüksus kõiki lepinguosaliste õigusi ja kohustusi ning lähtub käesolevas lepingus kokkulepitust.

3. ÜHINEMISE EESMÄRGID

3.1. Ühinemise üldine eesmärk on luua võimekas ja kvaliteetseid avalikke teenuseid pakkuv kohalik omavalitsus.

3.2. Lepinguosalised seavad strateegilisteks eesmärkideks:

3.2.1. tagada hea ja turvaline elukeskkond, kuhu tuleks elanikke juurde ning kuhu tahaksid tulla tagasi ka noored koos oma sõpradega;

3.2.2. luua soodne pinnas mitmekesise ettevõtluse arenguks;

3.2.3. panustada kogukondade ühistegevustesse ning kohaliku identiteedi säilimisse;

3.2.4. tagada ühendused ja sidusus kõikide kohaliku omavalitsuse piirkondade vahel;

3.2.5. tagada läbipaistev juhtimine ja kaasamine;

3.2.6. olla võrdväärne partner riigile ja teistele omavalitsustele.

4. UUE OMAVALITSUSÜKSUSE NIMI, PIIRID, ÕIGUSLIK STAATUS JA SüMBOOLIKA

4.1. Uus kohalik omavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses. Uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi on Viru-Nigula vald.

4.2. Uue omavalitsuse territoorium moodustub lepinguosaliste territooriumide summana ja omavalitsuse piir kulgeb mööda lepinguosaliste välispiiri.

4.3. Kunda linn säilitab asustusüksuse staatuse vallasisese linnana.

4.4. Viru-Nigula Vallavalitsuse juriidiliseks aadressiks on Kasemäe 19, 44107 Kunda linn.

4.5. Viru-Nigula valla jaoks töötatakse välja ja kehtestatakse uus põhimäärus.

4.6. Viru-Nigula valla sümboolika (valla vapp ja lipp) töötatakse välja konkursi korras.

4.7. Uue sümboolika kinnitamiseni kasutatakse senise Viru-Nigula valla sümboolikat.

4.8. Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemise ning nende baasil uue omavalitsusüksuse moodustamisega lõpetatakse ühinevate omavalitsusüksuste kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus. Viru-Nigula vald on kõigi nimetatud ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.

5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS

5.1. Viru-Nigula valla tegevus lähtub kohalikule omavalitsusüksusele Eesti Vabariigi seadustega, nende alusel välja antud õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega pandud kohustustest ja vallaelanike õigustatud vajadustest ning käesolevas lepingus sätestatud kokkulepetest.

5.2. ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktid kehtivad edasi kuni Viru-Nigula valla õigusaktide kehtestamiseni selle omavalitsusüksuse territooriumil, kus nad ühinemiseni kehtisid ja kui ei ole vastuolus käesoleva lepinguga.

5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad ja hallatavad asutused lähevad Viru-Nigula vallale pärast ühinemist. Asjaajamise dokumendid ja varad annavad lepingupooled ametiasutuse nimel üle Viru-Nigula vallale, kus vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud teine isik võtab need vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu.

5.4. Viru-Nigula valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste omavalitsusüksuste arengukavad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud. Lepinguosaliste üldplaneeringud kehtivad Viru-Nigula valla üldplaneeringu kehtestamiseni valla osa üldplaneeringutena.

5.5. Ühinenud omavalitsusüksuste kõik hallatavad asutused lähevad Viru-Nigula valla alluvusse, ametiasutuste tegevus lõpetatakse või reorganiseeritakse.

6. VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR JA ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED

6.1. Viru-Nigula Vallavolikogu koosseisus on 21 volikogu liiget, kes valitakse ühes ringkonnas, mis moodustatakse lepinguosaliste territooriumi põhiselt.

6.2. Vallavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid.

6.3. 2017. aasta kohalikel valimistel avatakse valimisjaoskonnad 2013. aastal volikogude valimistel toimunud valimisjaoskondade asukohtades.

6.4. Viru-Nigula valla juhtimisel rakendatakse lähenemist, mille kohaselt valla strateegiline juhtimine on korraldatud keskselt. Tasakaalustatud arengu ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks säilitatakse ja arendatakse kohalikke teenuskeskuseid.

6.5. Viru-Nigula valla teenuskeskused jäävad toimima tänastes asukohtades (Aseri alevik ja Viru-Nigula alevik), kus toimub elanike vastuvõtt ja teenindamine vähemalt sotsiaalteenuste ning haldusküsimuste osas. Teenuskeskuste töö korraldamisel lähtutakse vallaelanike vajadustest ja otstarbekusest, võimalik on ka erinevate täiendavate teenuste ja töötajate lisandumine teenuskeskustesse.

6.6. Viru-Nigula valla ametiasutuse töökohtade määratlemisel ja töökeskkonna ettevalmistamisel võetakse aluseks juhtimisstruktuur, mis töötatakse välja 2017. aasta jooksul. ühinenud omavalitsusüksuste hallatavate asutuste töötajad lähevad üle Viru-Nigula valla alluvusse. Töölepingute tingimused, mis üleminevatel töötajatel on kehtinud senise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Viru-Nigula vallale kui uuele tööandjale.

6.7. ühinevate kohalike omavalitsuste ametiasutuste teenistujad jätkavad teenistust põhiliselt oma endises töövaldkonnas, välja arvatud juhul, kui Viru-Nigula valla ametiasutuse struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenistujate teenistusse võtmise vajadusel leitakse personal eelkõige sisekonkursi teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning selle säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.

6.8. Ametiasutuse töö ümberkorraldamise tõttu ametist vabastamisel makstakse teenistujatele ja töötajatele lisaks seaduses (ATS, TLS) ettenähtud hüvitisele täiendavalt lahkumishüvitist:

6.8.1. staažiga kuni 5 aastat – 1 kuupalk;

6.8.2. staažiga 5–10 aastat – 2 kuupalka;

6.8.3. staažiga üle 10 aasta – 4 kuupalka.

6.9. Oluliste arengu- ja asjaajamisdokumentide ning töökordade ühtlustamiseks ühinemise ettevalmistuse perioodil moodustavad osapooled vastava(d) komisjoni(d).

6.10. Võimalusel jätkatakse seniseid rahvusvahelisi koostöösuhteid ning kuulumist senistesse koostööorganisatsioonidesse.

7. AVALIKE TEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE

7.1. Haridus ja noorsootöö
Alus- ja üldhariduse arendamisel lähtutakse järgnevast:

7.1.1. Valdkonna arendamise aluseks on ühine ja tervikvaatest lähtuv planeerimine, mis arvestab nõudlust ja pakkumist piirkonna erinevates osades.

7.1.2. Olemasolevad lasteaiad säilitatakse, vajadusel laiendatakse.

7.1.3. Lasteaia osalustasude printsiibid ühtlustatakse.

7.1.4. Alushariduse töötajate palgatasemed ühtlustatakse kahe aasta jooksul.

7.1.5. Tagatakse võimalikult kvaliteetne põhiharidus olemasolevates koolides.

7.1.6. Panustatakse tugeva piirkonna gümnaasiumi säilitamisele ja arendamisele Kundas.

7.1.7. Haridustöötajate palgakorraldus ühtlustatakse kahe aasta jooksul.

7.1.8. Panustatakse hariduse tugiteenuste arendamisse (logopeedid, eripedagoogid).

7.1.9. Hariduse andmisel arvestatakse erivajadustega lastega, kõigile lastele pakutakse võimetekohaseid ja paindlikke õpivõimalusi.

7.1.10. Vajadusel luuakse olemasolevate lasteasutuste baasil hariduslike erivajadustega lastele eraldi lasteaiarühm ning eraldi klassikomplektid.

7.1.11. Vastavalt võimalustele toetatakse eraalgatusi haridusteenuse pakkumisel.

7.1.12. Tehakse avatud koostööd kutseõppeasutustega ja ettevõtetega, panustatakse võimalusel täiskasvanute täiendkoolitustesse ja ümberõppesse.

7.1.13. Panustatakse piirkonna muukeelsete inimeste kaasamisse haridusellu (sh noorsootöösse).

7.1.14. Jätkatakse olemasolevate haridusvaldkonna traditsiooniliste üritustega. Tekitatakse ühised traditsioonid.

7.1.15. Pidevalt analüüsitakse nõudluse muutust, vajadusel viiakse ellu muudatusi.

Noorsootöö ja huvihariduse puhul lähtutakse järgnevast:

7.1.16. Lähtutakse eesmärgist säilitada heal tasemel noorsootöö ja vaba aja veetmise võimalused noortele vähemalt olemasolevates kohtades.

7.1.17. Noorsootöö viiakse ühtse juhtimise/koordineerimise alla, mis võimaldab efektiivset ja tulemuslikku koostööd kohapealsete noortekeskustega.

7.1.18. Noorsootöö sisulise tegevuse arendamiseks viiakse läbi ühtne kvaliteedi hindamine.

7.1.19. Noorsootöö sisu arendamisel seatakse eesmärgiks, et see oleks noorte huvidel põhinev, paeluv, kaasav ja arendav.

7.1.20. Lisaks siseruumidele panustatakse noorte vaba aja veetmisel ka välitingimuste arendamisse. Korrastatakse olemasolevaid ja võimalusel arendatakse välja vähemalt üks uus väliatraktsioon igas suuremas asumis, mis on noorte enda poolt välja valitud.

7.1.21. Huvihariduses panustatakse erinevate võimaluste arendamisse ning hariduse kvaliteeti.

7.1.22. Huvihariduse korraldamine viiakse ühise hallatava asutuse alla. Õpilastega tegelemisel rakendatakse printsiipi: õpetajad liiguvad õpilaste juurde.

7.2. Kultuur, sport ja vaba aeg

7.2.1. Lähtutakse eesmärgist tagada kohalik kultuuriline eripära ja traditsioonid, kultuuri- ja vaba aja tegevused ning kooskäimise kohad olemasolevates asukohtades, sh rahvamajad, raamatukogud, külamajad ja -seltsid jne.

7.2.2. Kultuuri, spordi ja vaba aja tegevuste korraldamine viiakse ühtse juhtimise/koordineerimise alla. Luuakse ametikoht kultuuri, spordi ja vaba aja, sh külaliikumiste, raamatukogude üldiseks koordineerimiseks.

7.2.3. Luuakse omavalitsuste muuseumidest ühine võrgustik, mida teenindavad palgatud giidid.

7.2.4. Kultuuri- ja spordiseltside ning teiste MTüde rahastamine viiakse ühistele alustele. Välja töötatakse ühtne kord.

7.2.5. Treenerid ja juhendajad on võimalusel piirkonniti ühised, mis aitaks neile tagada suuremat töökoormust ja tasu.

7.2.6. Panustatakse traditsiooniliste ürituste edasiarendamisse ning uute ühiste suuremate sündmuste korraldamisse, mis kaasavad erinevaid osapooli ning aitavad luua piirkonnas ühtsustunnet.

7.2.7. Säilivad traditsioonilised piirkonna üritused.

7.2.8. Vaba aja veetmise võimaluste arendamisel panustatakse võrgustiku loomisesse, kuhu kuuluvad spordisaalid, rahvamajad, Aseri, Kalvi, Mahu ja Kunda rannad, muud välisrajatised, Lontova seikluspark, Lammasmäe Puhkekeskus jt suuremad objektid.

7.2.9. Sporditegevuse arendamisel on eesmärgiks olemasolevate tingimuste aktiivsemalt kasutuselevõtmine.

7.2.10. Toetatakse seltsitegevust ja kogukondade algatust.

7.2.11. Perioodiliselt antakse välja uue kohaliku omavalitsuse ajalehte ning ajakohast kvaliteetset ja vajalikku infot kuvatakse KOVi veebilehel. Parema info liikumiseks luuakse väljundid sotsiaalmeediasse.

7.2.12. Olemasolevad sõprussuhted teiste KOVidega kui ka ühenduste ja partneritega säilitatakse ning arendatakse sisulisemaks.

7.3. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Sotsiaalhoolekandevaldkonna arendamisel lähtutakse järgnevast:

7.3.1. Säilitatakse kõik senised sotsiaalteenused. Sotsiaalteenuste ja -toetuste arendamisel lähtutakse vajaduspõhisusest, eesmärk on tagada tugi kõigile sihtgruppidele ühtlaselt kogu valla territooriumil.

7.3.2. Luuakse eeldused elanikele osutatavate teenuste efektiivsemaks muutmiseks ja uute teenuste juurutamiseks.

7.3.3. Luuakse elanikele võimalikult mugav ja kättesaadav sotsiaalteenuste nõustamissüsteem ja lihtsalt arusaadav sotsiaalteenuste ja -toetuste ülevaade.

7.3.4. 2017. aasta jooksul töötatakse välja valdkonda reguleerivad õigusaktid.

7.3.5. Sotsiaalvaldkonda juhitakse keskselt, nõustamise ja teenuste osutamise punktid säilitatakse vähemalt endistes vallakeskustes. Paremaks teenuste osutamiseks kaardistatakse 2017. a jooksul sotsiaalteenuste vajadus külades. Sotsiaalvaldkonna struktuuri ülesehitamisel lähtutakse valdkondlikest tegevustest, mitte territoriaalsest printsiibist.

7.3.6. Tulenevalt elanikkonna kiirest vananemisest panustatakse eakate päevakeskuste võrgustiku väljaarendamisse ning sealsete teenuste arendamisse.

7.3.7. Panustatakse sotsiaaleluruumide võrgustiku väljaarendamisse.

7.3.8. Koostöös eraettevõtjatega arendatakse ühist sotsiaaltransporditeenust.

7.3.9. Prioriteetsete teenustena arendatakse koduteenust ning avahooldusteenust, sh tasulised teenused.

7.3.10. Hoolekandeteenuseid arendatakse koostöös era- ja mittetulundussektoriga.

7.3.11. Sotsiaalteenuste osutamisel tehakse koostööd kodanikuühenduste ja erasektoriga, kui ühendustel on valmisolek ja professionaalsus teenust osutada ning selle lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvaliteediga teenust.

7.3.12. Kodanikuühendusi toetatakse ka nende sotsiaalteenuste loomisel, osutamisel ja arendamisel, mis ei ole otseselt kohaliku omavalitsuse korraldada, kuid aitavad kaasa elanikkonna paremale toimetulekule ja hoiavad võimalikult pikemaajaliselt ära eakate sattumise ööpäevaringsele hooldusteenusele.

Rahvatervise ja tervishoiu korralduses lähtutakse järgnevast:

7.3.13. Keskne eesmärk on suurendada Viru-Nigula valla elanike terviseteadlikkust ja vähendada riskikäitumist.

7.3.14. Toetatakse kohalike perearsti vastuvõtupunktide säilimist.

7.3.15. Terviseedendusse panustatakse läbi investeeringute toetamise ning tervislike eluviiside teadvustamise.

7.3.16. Prioriteet on valla terviseprofiili koostamine ning kavandatud meetmete elluviimine.

7.4. Kommunaalmajandus ja ühistransport

Kommunaalmajanduse ja ühistranspordi puhul lähtutakse järgnevast:

7.4.1. Munitsipaalkinnisvara haldamise eesmärgiks on kogu kinnisvara heaperemehelik ja efektiivne majandamine valla hallatava asutuse poolt. Heakorrateenused lahendatakse paindlikult, vajadusel ja võimalusel ostetakse teenuseid sisse.

7.4.2. Panustatakse avaliku ruumi arendamisse omavalitsuse erinevates piirkondades.

7.4.3. ühtse ruumilise arengu jaoks kehtestatakse uus üldplaneering kolme aasta jooksul.

7.4.4. ühistranspordi ja koolitranspordi korraldamisel töötatakse välja ühtne lahendus, mis lähtub elanike vajadustest ning avalike teenuste korraldusest.

7.4.5. Soojamajanduse arendamisel kaalutakse soodsamaid alternatiive, võimalusel võetakse kasutusele taastuvenergia lahendused. Aseri ja Viru-Nigula kaugküttepiirkondades korraldatakse teenuse pakkumist munitsipaalettevõt(e)te kaudu.

7.4.6. Jäätmemajanduses minnakse üle ühiselt korraldatud jäätmekäitlusele.

7.4.7. Jätkatakse ohtlike jäätmete kogumispunktide tegevust.

7.4.8. Jätkatakse suuregabariidiliste jäätmete regulaarset kogumist.

7.4.9. Teedevõrgu ühiseks arendamiseks koostatakse ühine teehoiukava.

7.4.10. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse korraldamine toimub veeettevõtjate poolt. Aseri ja Viru-Nigula reoveekogumisaladel korraldatakse teenuse pakkumine munitsipaalettevõt(e)te kaudu.

7.4.11. Turvalisuse tagamine toimub koostöös riiklike institutsioonidega, muuhulgas toetatakse abipolitseinike tegevust ja naabrivalve piirkondade laienemist.

7.4.12. Toetatakse vabatahtlikke tuletõrje-, merepäästeüksuseid ja Kaitseliitu.

7.5. Ettevõtlus

7.5.1. Toetatakse vastavalt võimalustele mitmekesise ettevõtluse arengut.

7.5.2. Panustatakse olemasoleva kinnisvara ja ruumide kasutuselevõtmisele ettevõtluses.

7.5.3. Panustatakse ettevõtluskeskkonna turundusse ning maine kujundamisse, kaasatakse ettevõtjaid ja haridusasutusi eesmärgiga tagada noortele võimalused kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonna näol.

7.6. Keskkond ja maaelu

Keskkonnaküsimuste puhul lähtutakse järgnevast:

7.6.1. Eesmärgiks on tagada järjepidev koostöö arendajatega uue omavalitsuse moodustamise järgselt.

7.6.2. ühinenud omavalitsuses tagatakse keskkonnaalane kompetents vastavate spetsialistide näol.

7.6.3. Omavalitsuse eesmärgiks on olla vahendaja arendajate ja kogukonna vahel, et tagada jätkusuutlikud lahendused kompensatsioonimehhanismide jms osas.

Maaelu puhul lähtutakse järgnevast:

7.6.4. Tähtsustatakse külavanemate positsiooni ning kaasatakse nad otsustusprotsessidesse.

7.6.5. Tagatakse ühendused äärealadega ning sealse taristu korrashoid.

7.6.6. Jätkatakse hajaasustuse programmi toetamist.

8. ÜHINEMISTOETUSTE KASUTAMINE JA INVESTEERINGUD

8.1. Keskvalitsuse poolt eraldatavat ühinemistoetust kasutatakse valla õigusaktide ühtlustamiseks, vajalike arengudokumentide ja analüüside koostamiseks, registrite ühildamiseks, valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisega seotud kulude katmiseks ja lisas 3 kokkulepitud investeeringute teostamiseks.

8.2. Investeeringuid tehakse lähtuvalt ühinemislepingu lisas 3 väljatoodust, järgides seejuures valla tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestades ühinenud omavalitsuste arengukavasid ja eelarvestrateegiaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning võttes aluseks majanduslikud võimalused.

8.3. Piirkonna arendamiseks ning investeeringute elluviimiseks taotletakse siseriiklike ja rahvusvaheliste programmide vahendeid.

9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse seadusega ettenähtud korras.

10. MUUD TINGIMUSED

10.1. Leping kehtestab lepinguosaliste kehtivad ja siduvad kohustused, mis tagavad lepingu tingimusteta täitmise. Kui ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus käesolevas lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse käesolev leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse käesolevas lepingus sätestatust.

10.2. Leping on koostatud kolmes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest iga lepingu pool saab ühe originaali. Lepingu koopia edastatakse Lääne-Viru ja Ida-Viru maavanematele ning avalikustatakse lepinguosaliste ametlikul veebilehel ja Riigi Teatajas.

10.3. Lepingu täitmiseks vajalikke toiminguid valmistavad ette omavalitsuste volikogude otsustega ühinemiseks moodustatud valdkondlikud komisjonid.

11. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

11.1. Käesolev leping loetakse kinnitatuks, kui selle on kinnitanud kõigi lepinguosaliste volikogud oma otsusega.

11.2. Leping jõustub 2017. aasta volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates ja kehtib järgmise Viru-Nigula vallavolikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

12. LEPINGU LISAD

Käesoleva lepingu lisadeks on:

Lisa 1. Seletuskiri Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemislepingule.

Lisa 2. ühinevate omavalitsusüksuste kaart mõõtkavas 1:50 000.

Lisa 3. Prioriteetsete investeeringute kava 2017-2021.

Lisa 4. Aseri valla 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne.

Lisa 5. Kunda linna 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne.

Lisa 6. Viru-Nigula valla 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne.