Ühinemisest

Haldusreformi läbiviimine on tänaseks selge. Kus on see toimunud vajadusest lähtuvalt, sest muidu ei tuleks vald enam endaga toime, kus seaduse kriteeriumitele mittevastavuse sunnil, ja on ka piirkondi, kus riik peab seda tegema jõuga.

Tõele au andes peab ütlema, et tänane Viru-Nigula vald ei oleks hakanud ühinemisläbirääkimisi pidama. Küsimus ei olnud mitte partnerites, vaid vajaduses. Õigemini selle puudumises, sest Viru-Nigula vald suutis siis ja suudab ka täna ennast majandada ning arendada eeskujulikult. Aga see teema on tänaseks lukku pandud ning pärast valimisi minnakse üheskoos edasi. Loe edasi “Ühinemisest”

Kool kui kogukonna naba

Kui kogukonnas on kool, siis igapäevaselt puudub vajadus mõtiskleda ja arutleda kooli tähtsuse üle, sest see on midagi nii iseenesest mõistetavat ja kooli kui asutuse olulisuses ei kahtle keegi. Seoses koolivõrgu korrastamise ja/või haldusreformiga muutub teema aga pea iga kogukonna jaoks oluliseks ja tundlikuks. Ja õigusega, eriti väiksemates omavalitsustes. Ülo Vooglaid on oma arvamusartiklis („Mida haridus ei ole …“, Eesti Ekspress, 2.03.2016) kokkuvõtlikult öelnud, et iga kooli sulgemine, olenemata ettekäänetest, toob raskesti korvatavat, sageli korvamatut kahju nii sellele piirkonnale kui inimeste elukeskkonnale ning on ühtlasi ohtlik ka riigi kaitsevõime (sh kaitsetahte ja –valmiduse) seisukohalt. Kogukonnal on, mille üle mõelda. Loe edasi “Kool kui kogukonna naba”

Vasta kool täna

Vasta kool on olnud läbi aegade väga head haridust andev asutus. Meie lõpetajad on alati oodatud gümnaasiumitesse ja ametikoolidesse. Tänaseks õpib koolis 110 õpilast, töötab 17 kvalifikatsioonile vastavat õpetajat.

Õppe- ja töötingimused on koolis head. Õpilaste ja õpetajate kasutuses on kaasaegsetele nõuetele vastavad õpperuumid, mis on varustatud IT-vahenditega ning muu õppetööks vajalikuga. Loe edasi “Vasta kool täna”

Mina ka!

Aasta 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, mille tunnuslause on „Mina ka!“. Kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud teema-aasta märksõnad iseolemine ja koostegutsemine, on suunatud nii noortele kui ka täiskasvanutele, kutsudes üles väärtustama last ja noort.

Ranna-Viru valimisliidus kandideerivad nooruslikud ja noortepäraselt mõtlevad inimesed, kes, töötades oma töökohal või vabatahtlikena, on teinud suure panuse noorsootöö edendamisse nii ühineva omavalitsuse piires kui ka laiemalt. Loe edasi “Mina ka!”

Religioon ja ühiskond

Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim on öelnud, et religioon on ühiskonna “liim”. Religioon koosneb teooriast ja praktikast: teooria Jumalast või jumalatest, praktika kogunemisest pühakotta või siis pühakirja praktiseerimine igapäevaelus. Ühiskond on inimesed, kes elavad otseselt või kaudselt religiooni mõjusfääris. Kui me vaatame välisuudiseid, siis näeme, kui palju on seda, mis on seotud religiooniga. Enamik neist on küll negatiivse tooniga, sest radikaalne religioon/usk kaotab oma peamise(d) eesmärgi(d): suhe elava Jumalaga ja kaasinimeste aitamise, mille asemele tuleb aga vihkamine ja vägivald. On palju ühiskondi, kus just religiooni mõju ja tegevus hoiab vaesed elus ja riigi toimimas. Loe edasi “Religioon ja ühiskond”

Valimisliidule „Ranna-Viru“

Marko Pomerants. Foto: www.riigikogu.ee

Ära jõudsin oodata selle hetke, kui haldusterritoriaalne reform muutus enamuses Eestimaa omavalitsustes iseenesest mõistetavaks vajaduseks. Olin eelmise haldusterritoriaalse  reformi algatuse ajal Lääne-Viru maavanem ja nägin, kui raskelt see ühinemismõte omaks saab. See, et ma haldusreformiga Lääne-Virumaal tõsiselt kokku olen puutunud, panigi ilmselt Te ridades kandideeriva, toonase Viru-Nigula vallajuhi, Ain Tiivase minu poole pöörduma Teile läkituse kirjutamiseks. Ain isegi polnud 2000. aastal haldusreformiks valmis, kuigi ta kuulus juba toona Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtide eliiti. Loe edasi “Valimisliidule „Ranna-Viru“”

Ühel meelel kahes keeles!

Ühineva Viru-Nigula valla eripäraks on vene kodukeelega inimeste suur osakaal nii Aseri kui Kunda piirkonnas. Pidevalt kasvab nende perede arv, kus räägitakse mitut keelt. Kooliteed alustavate laste vanematel tuleb kaaluda, mis keeles nende lapsed õppima hakkavad ja kuidas nad omandavad riigikeele.

Aseri koolis on õppekeelteks nii eesti kui ka vene keel. Seega vanematel on võimalus valida, mis keeles laps koolis õppima hakkab. Paljud lapsed, kelle kodune keel on vene keel, hakkavad õppima eesti keeles ja tulevad sellega toime. Paljud venekeelsed pered pole aga täna veel valmis selleks, et nende lapsed õpiksid ainult eesti keeles. Loe edasi “Ühel meelel kahes keeles!”

Kodu kauniks!

Alustuseks mõelgem koos, miks eestlasele kodu nii tähtis on, no nii tähtis, et see väljendub keelekasutuseski – kodulinn, koduküla, kodumets, kodutee, -järv, -jõgi või mererand. Kodupaik on koondanud põlvkondi ja traditsioone, tekitanud kodutunde.

1997. aasta suvel sattusin haljastajana komisjoni, kelle ülesandeks oli läbi sõita kõik Ida-Virumaa külad ja hinnata või kaardistada, kui ilus või inetu on me maakond. Loe edasi “Kodu kauniks!”

Hõikame teed korda!?

Nende valimiste kuumimaks teemaks on oodatult saanud teede ja tänavate halb olukord. Vähemalt tundub see nii n-ö Kunda mätta otsast vaadatuna. Peamiselt kõlavad hõiked a la teedele tuleks osutada senisest enam tähelepanu või et valla teed tuleb korda teha. Raske on nendele seisukohtadele vastu vaielda, sest valet pole ju õigupoolest nendes midagi. Loe edasi “Hõikame teed korda!?”